Tere, olen 15 aastane tüdruk, 172cm pikk ja kaalun 56kg, kas seda on palju või on see normaalne? Novembris saan 16. Kui palju peaksin kaaluma et normaalkaalus olla?
VESI
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist.
Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks.
Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.
Veetaset tuleb hoida tasakaalus
Me kaotame pidevalt vett uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus – kõik, mis kaotatud, tuleb saada tagasi. Organismi veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest. Vett saadakse toidust, umbes pool veekogusest tuleb jookidest, ainevahetuse käigus tekib ca 350 ml vett, 1 grammi süsivesikute lagunemisel tekib 0,6 ml vett, 1 grammi rasva lagunemisel 1 ml vett, 1 grammi valkude lagunemisel 0,4 ml vett.
Põhikogus veest saadakse toiduga: puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest ja muudest jookidest. Tavalise segatoidu keskmine veesisaldus on ca 60%, sest enamik toiduaineid sisaldavad rohkem kui 50% vett.
Toitude veesisaldus:
- Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%),
- mahlades ja piimas 89%,
- puuviljades 86%,
- kartulites 79%,
- lihas 68%,
- leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%.
Puhast vett on soovitatav tarbida ligikaudu 1 liiter ehk 5 klaasi päevas ja eelistada tuleb maitsestamata vett. Sobib nii joogivesi kui ka madalama mineraalainesisaldusega (alla 500 mg/l) mineraalvesi.
Millest veevajadus sõltub?
Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), suurenenud soolade tarbimisest. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on oragnism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola.
Mida veel võiks teada vee kohta:
- Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat, küll aga võivad maitsestatud veed sisaldada vähesel määral suhkrut ning seeläbi anda ka energiat. Loe pakendilt!
- Rohke ja kestev ülemäärane vee tarbimine koormab südant ja neerusid.
- Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust.
- Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismi soolade varud.
- Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus.
