Tere!
Olen 12 aastane ning kaalun 78 kg. Selline ülekaal on murettekitav. Ma ei söö palju, liigun piisavalt, kuid kaal ei alane. Millest see tuleneb?
Toidulisandid
Paljud inimesed kasutavad toidulisandeid kartes, et nad ei saa toidust kõiki vajalikke toitaineid. Ennekõike tuleks veenduda selles, et toidulisandid on ka tegelikult vajalikud – toitainete puuduse ja liigtarbimise sümptomid võivad olla väga sarnased ja ilma spetsialisti abita on raske otsustada, kummaga tegu.
Toidulisandite kasutamise eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada ja pakkuda vajalikke toitaineid kontsentreeritud kujul. Neid müüakse kindlate annustena (nt kapslid, tabletid, pulbrikotikesed) või pakendis, mis võimaldab toodet tarbida väikeste mõõdetud kogustena (nt tilgutuspudel).
Toidulisandid on näiteks:
- vitamiinid (A-vitamiin);
- mineraalained (raud, magneesium);
- muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained (aminohapped, rasvhapped) või mikroorganismid (pärmseened, piimhappebakterid);
- taimsed tooted (taimeekstraktiga tilgad).
Toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist. Näiteks vitamiinikapsliga võrreldes saad värsketest puu- ja köögiviljadest mitmekülgsema valiku organismile vajalikke aineid, mis on organismis imendumiseks omavahel õiges vahekorras, lisaks ka täiskõhutunde. Enamik inimesi saab kõik vajalikud ained tasakaalustatult toitudes. Toidulisandeid ei tohiks tarbida ilma põhjuseta, sest nende liigtarvitamine võib organismile kahjulik olla.
Oluline on seegi, et tasakaalustamatu toidulisandite ja toidu segadamini tarvitamine võib toitainete omastumist hoopis pärssida. Näiteks raud ja kaltsium on konkurendid omastumisel, seetõttu ei ole lihatoidu juurde mõtet süüa kaltsiumitablette ja vastupidi.
Mis vahe on toidulisandil ja ravimil?
Kuigi väliselt on toidulisandid ja ravimid sarnased, on need erineva eesmärgiga tooted. Toidulisandid ei ole mõeldud haiguste ärahoidmiseks, ravimiseks või leevendamiseks. Toidulisandi ja ravimi erinevusteks võivad lisaks toote eesmärgile olla toimeaine kogus, turustamise kuju ja esitlemisviis.
Ka ei tuleks toidulisandeid segi ajada lisaainetega. Toidu lisaaine ja toidulisandi vahe seisneb selles, et lisaaineid lisatakse toidule tootmisel või valmistamisel ja seda tehnoloogilisel eesmärgil või parandamaks näiteks toote välimust ja maitseomadusi.
Ära lase end eksitada!
Märgistusel või reklaamis toodud paljutõotavatesse väidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Toidulisandi märgistusel ja reklaamis ei tohi uskuma jääda haiguse ennetamise või ravimisega seotud väiteid, sest toitumine on vaid üks paljudest teguritest, mis mõjutavad haiguse tekkimist või sellest paranemist.
Järgi kasutusjuhendit!
Pakendil on kirjas toidulisandi päevane tarbimiseks soovitatav kogus ja ilma arsti soovituseta ei tohi seda ületada. Kindlasti tuleks perearsti või apteekriga konsulteerida enne, kui anda toidulisandit lastele, isegi kui toode on spetsiaalselt lastele suunatud.
Kes vastutab toidulisandi nõuetekohasuse eest?
Toote ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. Toidulisanditele kehtivad Euroopa Liidus ühesugused nõuded, ükskõik kas toodet müüakse poes, apteegis, käest kätte, posti või interneti teel. Ostes aga toidulisandi näiteks interneti kaudu väljastpoolt Euroopa Liitu, ei pruugi see vastata siin kehtivatele nõuetele.
Kuhu pöörduda?
Nagu ka muu toidu puhul, võib tarbija kaebuste korral pöörduda Veterinaar- ja Toiduametisse.
Lisateave Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
