Tere!
Olen 12 aastane ning kaalun 78 kg. Selline ülekaal on murettekitav. Ma ei söö palju, liigun piisavalt, kuid kaal ei alane. Millest see tuleneb?
Rinnapiimaga toitmine
Imiku toidu imeline meister on loodus. Ema rind toodab just sellist sööki, mida vajab kiiresti kasvav ja arenev laps. Tänapäevased soovitused, mis põhinevad aastakümneid kestnud teaduslike uuringute tulemustel, peavad kõige ideaalsemaks imiku toiduks esimesel poolaastal ainult rinnapiima. Terve ajaline laps ei vaja juurde mitte mingeid vedelikke ega lisandeid. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida lastearstid soovitavad anda alates teisest elunädalast kahe esimese aasta jooksul 400 toimeühikut ehk 10 µg (5 tilka) päevas, et kindlustada rinnalapse luustiku parim areng kiire kasvu perioodil.
Teisel poolaastal peaks imetamist jätkates alustama järk-järgult tahkema toidu pakkumisega ka siis, kui laps ainult rinnal on hästi kasvanud. Üleminek peretoidule esimese eluaasta lõpuks peaks toimuma järk-järgult. Aastane laps peaks poole energiast saama rinnapiimast ja poole lusikatoidust peamiselt puu- ja köögivilja, putrude ja lihana. Imetamist soovitatakse jätkata ka lapse teisel eluaastal.
Rinnapiima koostises on tänaseks teada üle 200 koostisosa. Kõik rinnapiima komponendid on lapsele kergesti seeditavad ja omastatavad ning toetavad lapse üldist arengut. Rinnapiim on erinev ühe toidukorra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub pidevalt lapse kasvades. Rasvad, süsivesikud ja valgud (antikehad) kaitsevad lapse tervist erinevad moel. Seetõttu on rinnapiima saavatel lastel vähem seedeprobleeme, põletikke ja allergiaid. Rinnaga toitmine tugevdab ka vaktsineerimisega tekkivat nakkuskaitset. Imetamine vähendab ülekaalulisuse ja südame- veresoonkonna haiguste riski hilisemas elus. Rinna imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele.
Rinnapiim on alati õigel temperatuuril, puhas ja odav. Imetamiseks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal.
Kuna rinnaga toitmine on osa normaalset sünnitusjärgsest protsessist, sobib see ideaalselt ka naisele. Imetamine soodustab emaka kiiremat kahanemist ja sünnitusjärgest taastumist. Normaalse söömise jätkamisel väheneb kiiremini rasedusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism igal ööpäeval lisaks üle 500 kcal. Esimestel kuudel võib sage imetamine toimida ka rasedusvastase kaitsena. Imetanud naistel on väiksema rinnanäärme– ja munasarjavähi risk noores eas, väheneb ka osteoproosi risk hilisemas vanuses.
Imetamine annab lapsega erilise lähedussuhte, öine toitmine on palju mugavam ja uuringud näitavad, et imetavatel emadel on väiksem võimalus saada sünnitusjärgset depressiooni.
Imetada saab 98% naistest, kuid Eesti statistika kohaselt saab meil 6 kuuses vanuses rinnapiima ainult 40 % lastest. Eduka imetamise kulgu võivad segada ka paljud üldlevinud müüdid rinnapiima ja imetamise kohta.
Müüdid rinnapiima ja imetamise kohta
Imetamise kuldreeglid:
- Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant (mitte peast!) tihedalt kõht kõhu vastu, toetades lähedust.
- Enne rinna haaramist on lapse nina rinnanibuga kohakuti
- Lapse lõug ja ninaots on vastu rinda, alumine huul väljapoole pööratud, põsed pruntis
- Imemine vaheldub neelamisega
- Kui ema imetab last istudes, peaks lapse asetama padjale, et ema saaks istuda võimalikult vabalt ja lõdvestunult, sirge toetatud seljaga ja lõdvestatud kaela ja õlavöötmega
- Laps küsib rinda vähemalt 8 korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule
- Laps pissib iga päev rohkelt ja esimesel elukuul kakab vähemalt korra ööpäevas
- Lapse kaaluiive on igal kuul vähemalt 500-600 grammi, laps kasvab ka pikkusesse ja igal kuul suureneb tema pea ümbermõõt
Mõnikord võib ema või lapse tervise tõttu imetamine olla vastunäidustatud. Siis peab lapsele andma esimesel eluaastal kunstlikke piimasegusid ja jälgima nende valmistamisel täpselt pakil olevaid juhiseid. Lehmapiima esimesel eluaastal imikule pakkuda ei tohiks.
Imetamine on keelatud, kui:
- Lapsel on harvaesinev ainevahetushaigus (galaktoseemia)
- Emal on ohtlik nakkushaigus: HIV, AIDS või äge ravimatu tuberkuloos
- Ema peab võtma vähiravimit, liitiumi, ergotamiini, metrotreksaati, rahustit või uinutit
- Emal on narkosõltuvus
Imetamine võib olla häiritud, kui:
- Naisel on harvaesinev rinna näärmekoe vähesus või trauma/operatsioonijärgne nibu närvide kahjustus
- Naisel on raske tervislik seisund, mis ei võimalda lapsega piisavalt tegelda
- Ema kahjulikud harjumused (suitsetamine, alkohol) muudavad rinnapiima maitset, võivad vähendada rinnapiima kogust ja põhjustada lapse rahutust
- Lapse tervisega on probleeme (huule-või suulaelõhe, Down`i sündroom, suur südamekahjustus)
- Äärmuslikult tugev allergia lapsel
Probleemide korral pöörduge oma ämmaemanda või perearsti poole. Sünnitusmajades on abi võimalik saada ka imetamise nõustamise vastuvõttudelt, konsulteerida saab ka telefoni teel.
Internetist võib artikleid imetamise kohta lugeda Perekool.ee/emapiimatarkus
Ida Tallinna Keskhaigla Imetamise nõustamise keskus tööpäeviti 10-14, telefon 6207453 või 53041783
Lääne Talllinna Keskhaigla imetamise nõustamise telefon 666 5829
