Kui palju võib toodetes kasutada toiduvärve?
Raud
Raud esineb inimorganismis ainult seotud vormis, lahustuva ja mittetoksilisena. Vaba raud on inimorganismile ohtlik, sest see oksüdeerub organismis kohe raskestilahustuvateks kahjulikeks aineteks.
Rauda on vaja:
- vereloomes, kus teda kasutatakse hemo- ja müoglobiini sünteesiks. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis st. ta osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse,
- on paljude ensüümide koostises,
- vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele,
- väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks.
Rauda leidub nii loomses- kui ka taimses toidus. Loomses toidus, nt. lihas leiduv raud on organsimile omastatav 15-35% ulatuses ja taimses toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud on omastatav 2–20% ulatuses ja seda aitab imendada C-vitamiin.
Raua puudujääk võib tekkida:
- suure verekaotuse korral,
- rasedatel,
- enneaegselt või madala sünnikaaluga lastel,
- imikutel ja väikelastel,
- teismelistel tüdrukutel,
- taimetoitlastel,
- seedeelundite haiguste korral.
Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik.
Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toiduained nagu maks, taine veise- ja sealiha, aga ka täisteratooted. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene.
Raua päevane soovitus on 9–15 mg, 10 mg rauda sisaldub näiteks:
* 50 g hautatud maksas,
* 55 g nisukliides,
* 90 g läätsedes,
* 125 g verivorstis,
* 400 g hautatud veiselihas.
