Prindi

Pööra tähelepanu

* Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse ajal umbes 300 kcal ja rinnaga toitmise ajal 500–650 kcal. Kui aga kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergia saamist suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks. Teatud toidud (pähklid, halvaa) ei tekita üldjuhul sugugi rohkem rinnapiima, vaid ainult tõstavad kehakaalu.

Rinnapiima kogus ei sõltu ema poolt tarbitava toidu hulgast. See sõltub rindade tühjendamise sagedusest, imetamise kestusest ja lapse imemistehnika efektiivsusest. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni.

* Rasedusaegne kehakaalu tõus toob kaasa ka järjest suureneva vedelikuvajaduse. Samuti vajab rase piisavalt vedelikku suurenenud koormuse tõttu enda ja lapse ainevahetusjääkide eemaldamisel. Seetõttu ei soovitata tänapäeval vedeliku tarbimist raseduse ajal piirata. Lähtuda tuleks individuaalsest janutundest. Küll aga tasuks raseduse teisel poolel hoiduda soolastest ja vürtsikatest toitudest, mis põhjustavad vedeliku liigset
kogunemist kudedesse ja tursete teket.

* Alkoholi tarvitamine suurtes kogustes mõjutab naise reproduktiivtervist, see mõjutab viljastumisvõimet. Suures koguses alkoholi tarvitamine raseduse algperioodil (üle 80 g kanget alkoholi päevas) võib oluliselt mõjutada loote arengut. Seetõttu soovitatakse rasedust planeerival ja rasedal naisel alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Alkohol imendub ka rinnapiima ja suuremates kogustes võib põhjustada imiku alkoholimürgituse.

* Suurtes kogustes kofeiini tarbimine raseduse ajal võib olla spontaanabortide põhjustajaks. Samuti intensiivistab kofeiin soolte peristaltikat, vähendades seega vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning võib olla raseduse ja imetamise ajal nende defitsiiti põhjustavaks teguriks. Kofeiin imendub rinnapiima ja võib imiku kehas esimestel kuudel kuhjuda, sest tema maks ei suuda veel täie koormusega töötada ja kofeiini kehast eemaldada. Kofeiini kogunemine võib muuta imiku rahutuks,
erutatuks ja seetõttu võib imik palju nutta. Lisaks on leidnud kinnitust väited, et kofeiini liigtarvitamine imetamise ajal vähendab rinnapiima hulka.

* Suurema osa mineraalainete ja vitamiinide vajadus suureneb, aga mitte kahekordselt. Kõige enam on vaja tähelepanu pöörata foolhappe, C- ja D-vitamiinide, kaltsiumi, raua ja magneesiumi piisavale saamisele toiduga, eriti just taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi, raua ja tsingi saamisel. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, siis enamasti ei ole vaja tarvitada vitamiinipreparaate.

* Foolhappe vajadus suureneb eriti raseduse alguskuudel. Piisav folaatide tarbimine juba enne rasestumist tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevale naisele. Foolhape vähendab arengurikete ohtu, eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Et aga umbes pooled rasedustest ei ole planeeritud, peaks igaks juhuks iga viljastumisealine naine päevas toiduga saama 400 µg foolhapet.

* Raseduse lõpus, pika imetamise korral ja kui toiduga tõepoolest ei ole võimalik tagada vere piisavat hemoglobiinisisaldust, võib mõnikord osutuda vajalikuks rauapreparaatide tarbimine. Seda tohib teha vaid arsti ettekirjutusel ning kui toiduga ei ole võimalik hemoglobiini taset tõsta.

* Magneesiumi vaegus on ohtlik nii emale kui ka lapsele. On leitud, et lastel, kelle emal on olnud magneesiumivaegus, on suur risk insuliinresistentsuse ja metaboolse sündroomi tekkeks (kalduvus rasvumisele, kõrge vererõhk, vere lipiidide ja veresuhkru taseme tõus, mis viib südame-veresoonkonnahaigusteni). Kui tarbida vaid suurtes kogustes kaltsiumi, siis muutuvad lapse luud rabedaks ja suureneb sünnitrauma ning hilisemate luumurdude oht. Magneesium annab aga luudele painduvuse. Magneesiumi vajadus on tõusnud preeklampsiat ja hüpertensiooni põdevatel rasedatel. Vähene magneesium organismis võimaldab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis ning see häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades omakorda vererõhu tõusu.