Prindi

Allergeenid toidus

Allergilisus erinevate toiduainete suhtes on tihti pärilik ja võib välja kujuneda juba looteeas. Seetõttu võiks ema imetamise ajal vältida või tarvitada ettevaatlikult neid toiduaineid, mille suhtes ta ise või lapse isa on olnud lapsena või on ka praegu tundlikud. Eelsoodumuse korral on soovitatav emal oma menüüst välja jätta:

  • enda allergeenid;
  • apelsinid, mesi, pähklid, šokolaad, vürtsid;
  • ohtralt säilitus-, värv- ja muid lisaaineid sisaldavad toiduained.

Perekondliku eelsoodumustega allergiate korral on eriti soovitatav kauem ja täielikumalt last rinnapiimaga toita, et edasi lükata võimalike allergiliste reaktsioonide avaldumist. Imiku kasvades tema tundlikkus väheneb, kuna rinnapiim on sooleseina läbilaskvust vähendava toimega.

Kõige sagedasem allergiatekitaja esimesel eluaastal on lehmapiim ja piimatooted.
Soovitatav on vähem tarbida kofeiiniga jooke (kange must tee, kohv, koolajoogid), rõõska lehmapiima ja koort (eriti imetamisperioodil, kui laps nutab palju), vürtsiseid, teravamaitselisi ja mõrusid toite, gaseeritud magusaid jooke, maiustusi ja suure rasvasisaldusega toite.

Laste tundlikkus ema toidu suhtes on väga erinev. Kui laps on rahutu ja nutab palju, siis tuleb pöörata tähelepanu 8–12 tundi tagasi söödud toiduainetele ning nende söömisega olla edaspidi ettevaatlik.

Lisaaineid sisaldavate toitude tarbimine on tihti lapse rahutuse ja allergia põhjuseks. Toit olgu võimalikult kodumaistest toiduainetest ning värskelt valmistatud.

Kiire kehakaalu langus pärast sünnitust võib vabastada kehas suures koguses jääkaineid, mis jõuavad ka rinnapiima ning laps võib olla nende suhtes tundlik. Tavaliselt langetab imetamine ema kehakaalu piisavalt, kui toituda tervislikult ning piisavalt liikuda.

Dieedipidamine imetamise perioodil ei ole lapse tervisele mõeldes soovitatav.