Päevakorras

Soola vähendamine töödeldud toidus - ühine tervisealane eesmärk

Eestis on viimastel aastatel hakatud senisest enam rääkima liigse soolatarbimise kahjulikest mõjudest ning vajadusest pöörata tähelepanu selle vähendamisele. Euroopas on inimeste soolatarbimise keskmised näitajad liiga kõrged: 9-12 (mõningail andmeil ka kuni 15) grammi päevas. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on, et täiskasvanud inimene võiks ööpäevas kõikidest allikatest kokku saada soola mitte rohkem kui 5 grammi. Soolast saadava liigse naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ning suurendada seeläbi südamehaiguste ja insuldi riski, mis on Eestis surmapõhjuseks üle pooltel juhtudel.

 

Loe edasi

Pakend aitab soola märgata

Sool ehk naatriumkloriid koosneb naatriumist ja kloorist ning soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Soolakogus, mida inimene saab erinevatest allikatest kokku, ei tohiks ööpäevas olla suurem kui 5 grammi. See on üks triiki teelusikatäis.

 

Loe edasi

Rohkem liikumist ja vähem soola teeb südame õnnelikuks

Sel aastal toimub südamenädal „Sinu sammud loevad“ 15.-21. aprillil, mis tähistab selle olulise iga-aastase traditsiooni 21. toimumiskorda. Miks me räägime sel puhul just liikumisest? Sest regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist.

Loe edasi

Muna õpetab kana (ehk toitumisalaste mõistete aabits)

Uue aasta valguses oleks hea alustada jälle algusest. Ehk siis veidi mõtestada lahti erinevaid toitumisalaseid mõisteid ja nende kasutamist. Loodan, et sellest on abi kõigile toitumisest huvitatud inimestele, samuti õpetajatele, üliõpilastele, valdkonna spetsialistidele, kui ka ajakirjanikele, kes ajavad toitumise temaatikat käsitledes kahjuks erinevad mõisted omavahel tihti segamini ning pidevalt samu eksimusi kordavad.

 

Loe edasi

Kuidas toituda, et hambad terved püsiksid?

Hambasõbralik toitumine tähendab, et söögikordade vahele on jäetud piisavalt pikad pausid. Toidukordade vahepeal olgu janujook puhas vesi. Kuni neli toidukorda päevas ning söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida. Tähtis on juba beebieast harjuda janu korral vett jooma.
 

Loe edasi

Energiajook – energiat andev jook või ”energiavampiir”

Energiajookidest räägitakse viimasel ajal palju. Peamiselt sellest, kus riigis ja kellele energiajookide müümine keelatud on ning kas sama peaks tegema ka Eestis. Et teemasse pisut selgust tuua, tuleks alustada selgitustega, mis energiajook üldse on.
 

Loe edasi

Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse - kas tohib?

Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi
teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.

Kõik artiklid

 

Loe edasi

Kas tunned? Söö ära!

Kas oled vahel tundnud kuidas punapõskne õun puu otsas, mahlane tomat kasvuhoones või vastupandamatult lõhnav metsmaasikas raiesmikul justkui hüüaksid sulle „Söö mind ära!“ Panin sulle siia kirja erinevate viljade enesetutvustuse – süvene ja kuula, mida nad endast räägivad. Kas tunned nad ära?

Kõik artiklid
 

Loe edasi

Koolitoit – rõõm või mure?

Taas kord on saabumas aeg, mil nii suured kui väikesed koolijütsid seavad oma sammud kooli poole. Sellega seoses meenub palju-
dele ka koolitoit. Kui meediast koolitoiduartikleid lugeda, siis selgub,
et kahjuks on 2/3 kajastustest negatiivsed, ülejäänutest pooled neutraalsed ja pooled positiivsed. Kas tõesti on olukord nii hull?

Loe edasi

Kuuma suvepäeva joogivalikud

Kuumal suvepäeval haarab käsi tihti klaasi järele - vajab ju väljahigistatud vesi millegagi asendamist. Kuid mis oleks see õige, mida valida?

 

Loe edasi

Grillipeo lõksud

Suvine aeg on täis erinevaid pidusid ja tähistamisi, mis valdavalt mööduvad kõik grilli ääres. Kui oleme grillpeol, siis sööme tihti
mitte näljatundest, vaid seetõttu, et toidud näevad välja ahvatlevad, lõhnavad hästi, need on kogu aeg käeulatuses. Sageli kipubki nii olema, et peo põhitegevuseks on pigem söömine kui niisama koos ajaveetmine või seltskonnamängude mängimine.


Kõik artiklid

 

Loe edasi

Pealesunnitud soolased valikud

Liigne soolatarbimine on üheks võimalikuks vererõhu tõusu põhju-
seks ning seeläbi südame-veresoonkonnahaiguste tekke riskifaktoriks. Peamine soovitus, kuidas saada toidust vähem soola on see, et toit peaks olema valmistatud võimalikult vähetöödeldud toorainest.


Loe edasi

Õiged mõtted on südame parimad sõbrad

Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame-veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti põhjustab?

 

Loe edasi

Kevadine kergus puu- ja köögiviljadest: 7 värvilist võimalust

Nipp 1: Alusta päeva värviliselt ja vitamiinirohkelt

Hommikusöök on parim hetk laadida ennast algavaks päevaks kõige selle hea ja paremaga, mida puu- ja köögiviljad pakuvad. Selleks võib hommikuputru segada külmutatud marju, värskeid puuvilju (õun, banaan) või kuivatatud ploome ja aprikoose.

 

Loe edasi

Suveks vormi

Pärast aastavahetuse tormilist möödumist on õige aeg vaadata peeglisse ning seada elu jälle tavapärastesse rööbastesse. Suure tõenäosusega tõid ohjeldamatud söömingud  endaga kaasa nii mõnegi lisakilo, samuti võis neid eelmis(t)el aasta(te)l lisanduda „jooksvalt”. Et mitte järjekordselt ärgata maikuus suure ahastusega, et keha ei vasta rannahooaja vormile, siis on praegu viimane aeg ennast käsile võtta.


Loe edasi

Natuke teistmoodi jõulujutt

On jõuluõhtu. Istud pere ja paari lähima sugulase-sõbraga
pidulikus jõululauas. Oled ette valmistanud külma laua rosolje,
süldi ja lihapallidega. Asute kõik näljaselt sööma. Ka väike
tervitusnaps kuulub õhtu juurde. Kõik on  harras ja pidulik. Varsti kuulete koputust uksele. Jõuluvana on koti kingitustega ukse taha jätnud ning ise edasi tõtanud. Avate ülevas meeleolus kinke. Köögist tungivad tuppa hapukapsa ja verivorsti lõhnad. On taas aeg istuda lauda.

 

Loe edasi

Soodsalt haigeks?

Meie postkastidesse potsatavad vähemalt korra kuus
erinevate kaubanduskettide  reklaamid või kliendilehed,
mis on täis sooduspakkumisi. Need hinnad on tihtipeale
nii ahvatlevad, et uue kauba/hinna päeval on poed rahvast
murdu täis. Kui antakse ära poolmuidu (mis on muidugi
kaheldav), tuleb ju osta. Kuid kui heita lähem pilk sellele,
mida meile soodsalt pakutakse, avaneb tihti üsna trööstitu vaatepilt. 

Kõik artiklid

Loe edasi

Koolilaps vajab õiget turgutust

Selleks, et laps suudaks keskenduda, õppida ja õpitut meelde jätta, peab olema tema keskarvuti ehk aju varustatud piisavas koguses õigete toitainetega.


Loe edasi

Mine metsa!

Kui oma aias kasvavad marjad söödud, sügavkülma ja purki pandud või kui oma aeda ei olegi, on aeg seada sammud metsa poole. Kuigi marjade korjamine on üsna tüütu tegevus, on tulemus täiskorjatud ämbrite ning hiljem külmkapi- või sahvritäie hoidiste näol seda pingutust igati väärt. Nii saad ka talvel kätte vajalikud portsjonid marju ja puuvilju.




Loe edasi

Suvel annavad tooni karotenoidid

Suvel, mil peenardel päevitavad erksavärvilised aedviljad ja keha igatseb värskemat taldrikutäidet, on õige hetk heita pilk sellele, mis suvevärvidega koos kõhtu jõuab. Nimelt võlgnevad paljud köögi- ja puuviljad suure osa oma värviilust karotenoididele.

Karotenoidide alla kuulub rohkem kui 600 erinevat taimede, vetikate ja teatud bakterite poolt toodetavat rasvlahustuvat pigmenti, mis annavad puu- ja köögiviljadele neile omase kollase, oranži või punase värvi. Ka oma nime on karotenoidid saanud porgandi (carrot - ingl. k.) järgi. Ometi võivad rohkelt karotenoide sisaldada ka paljud rohelist värvi taimed.

 

Loe edasi

Muuda oma grillpidu tervislikumaks

Suvi on käes ning koos sellega ka grillpidude hooaeg. Harvad ei ole juhud, kui grillpidusid tuleb ette mõlemal nädalavahetuse päeval, aga ka nädala sees õhtuti. Grill meeldib kõigile, kuid kahjuks on inimene nõrk - kui laud on lookas heast-paremast, ei suuda ta „ei“ öelda mitte millelegi ning maitsta tahaks kõike, mis laual. Pärast paaritunnist söömingut ei tunta end enam aga nii hästi kui võiks, rääkimata pikemaajalisest mõjust tervisele. Eriti kui selliseid sööminguid ei tule ette mitte paar korda kuus, vaid paar korda nädalas. Millised on need „ohud“, mis grillpeol söömisel ähvardavad?  
 

Loe edasi

Kevad tuleb koos C-vitamiiniga

Kevad on käes ja koos loodusega ärkab talveunest ka meie organism. Et keha peale pikka talveperioodi kevadtuultele vastupidavamaks muuta, on vaja seda turgutada toiduainetega, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Nii on kevadväsimuse ja külmetushaiguste edukal tõrjumisel oluline osa rohkelt C-vitamiini sisaldavatel toiduainetel.



Loe edasi

Tervis tänab, kui pääseb liigsest soolast

Soola liigtarbimine on harjumus, mis hakkab külge märkamatult, kuid millest lahtisaamine nõuab teadlikkust, tähelepanu ja tahtmist. Kui inimese maitsemeel on harjunud suurema soolakogusega toidus, siis vähesoolane toit tundub maitsetu. Eks ole enamikule tuttav pilt, kus inimene haarab sööma asudes kõigepealt mitte noa ja kahvli, vaid hoopis soolatopsi järele ja saputab valmistoidu igaks juhuks heldelt soolaga üle – et nagunii on liiga mage.

Loe edasi