Kuidas saada toitumisspetsialistiks ?
Pahaloomulised kasvajad
Päritud või elu jooksul tekkinud geenimuutuste tõttu hakkavad organismis normaalsete keharakkude asemel tekkima pahaloomulised kasvajarakud. Teadlased on kindlaks teinud, et umbes kaks kolmandikku pahaloomuliste kasvajate juhtudest on seotud suitsetamise ja väärtoitumisega. Vähkkasvajate põhjuseks on ka ebatervislik töö- või elukeskkond, liigne kehakaal, alkoholi liigtarbimine, liigne päevitamine, radioaktiivne kiirgus.
Toidu komponendid, mis soodustavad vähkkasvajate tekke riski:
- liigne rasv;
- aflatoksiinid ja teised hallitusseente toksiinid;
- benspüreen suitsutatud liha- ja kalatoodetes ning kõrgel temperatuuril kuivatatud toiduainetes;
- polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, mis tekivad rasvade ja õlide kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Seepärast ei ole soovitatav grillida rasvast liha sütel, kuna sulanud rasv kukub lõkkesse ja kõrgel temperatuuril tekivad kantserogeensed ühendid;
- nitrosoamiinid, mis võivad tekkida nitraatidest ja amiinidest (liha soolvesi sisaldab tavaliselt nitraate või nitriteid; suitsutamisel võivad tekkida kalas; juustu valmistamisel võidakse lisada nitriteid jne);
- akrüülamiid, mis võib tekkida süsivesikute kuumutamisel kõrgel temperatuuril, näiteks kartulikrõpsude ja helveste valmistamisel;
- pestitsiidid, insektitsiidid jt. saasteained.
Kuidas vähkkasvajate tekkimise riske vähendada?
Raku normaalse elutegevuse käigus tekivad vabad radikaalid ja teised hapniku ning lämmastiku reaktiivsed osakesed, mis väheses koguses on inimese elutegevuseks vajalikud. Nende teket soodustavad põletikud, suitsetamine, keskkonna saasteained, kiiritamine. Kui antioksüdandid ei suuda vabade radikaalide liiga organismist kõrvaldada, kahjustub raku DNA-ja tekib oht pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Toidus sisalduvad antioksüdandid mitte ainult ei pidurda vabade radikaalide teket, vaid eemaldavad ka kahjustatud molekulid. Seepärast peaks toit olema tervislik ja sisaldama palju vähkkasvajate teket ennetavaid toitaineid, eriti antioksüdante.
Kuigi katsed rakukultuuride ja katseloomadega on tõestanud toidulisandites sisalduvate antioksüdantide võimet siduda aktiivseid radikaale, ei toeta seda kliinilised katsed inimestega. Seepärast tuleb kindlasti toidulisandite asemel eelistada antioksüdante sisaldavaid värvilisi puu- ja köögivilju.
Vähkkasvajaid aitavad ennetada:
- fütotoitained, nagu näiteks katehhiinid rohelises tees, flavonoidid kakaos ja šokolaadis, lükopeen tomatis, allitsiin küüslaugus ja sibulas, β-karoteen porgandis ja paprikas;
- A-, E-, D- ja B12-vitamiin;
- mineraalained (seleen, kaltsium);
- kiudained, mida peaks toidus olema rohkesti.
Kuidas toituda, et vähirisk väheneks?
- Jälgi, et päevases menüüs oleks vähemalt 400–600 grammi soovitatavalt rohelisi, kollaseid ja punaseid puu- ja köögivilju.
- Väldi hallitanud toiduainete (näiteks pähklite) tarbimist.
- Ära söö ülemäära palju suitsutatud liha- ja kalatooteid ning liha- ja kalakonserve.
- Väldi väga kuumi jooke ja eelista rohelist või valget teed.
- Ära liialda maitseainete ja soolaga.
- Eelista taimeõlisid loomsetele rasvadele.
- Söö tihti rasvast kala.
- Liigu päevas vähemalt 30–40 minutit.
