Miks ma peaksin sööma puu- ja köögivilju?
Puu- ja köögiviljad on väga rikkad järgmiste toitainete poolest:
  • vitamiinid
  • mineraalained
  • kiudained (peamiselt veeslahustuvad)
  • vesi
Lisaks sisaldavad nad rohkelt fütotoitaineid. Tänu vee- ja kiudainesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, kuid samas annab enamik neist vähe energiat, sisaldab vähe rasvu ning neis ei ole üldse kolesterooli.

Miks soovitatakse süüa hästi värvilisi ning erinevaid puu- ja köögivilju? Kas sellest ei piisa, kui süüa iga päev ühesuguseid vilju?

Mida erinevamad ja värvilisemad on söödavad aedviljad, seda enam võid olla kindel, et saad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid. Samuti võimaldab selline varieerimine saada vähem võimalikke saasteaineid (näiteks pestitsiidide jääke).

Lisaks rohketele vitamiinidele-mineraalainetele sisaldavad puu- ja köögiviljad veel fütotoitaineid. Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid millel on tervisele positiivne toime. Kuna neid leidub ainult taimedes, siis seostatakse neid ka taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega. Taimed toodavad fütokemikaale kahel eesmärgil: esmalt kaitseks välisvaenlaste ehk seente, bakterite ja viiruste eest ning teiseks võitluseks molekule lõhustavate vabade radikaalidega. Erinevad taimed võivad toota 10 000–80 000 fütotoitainet. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jpt teguritest.
Et saada puu- ja köögiviljades leiduvatest vitamiinidest, mineraalainetest ning fütotoitainetest maksimaalset kasu, tulebki süüa erinevaid vilju.

Järgmine »
VILJARATAS      KÖÖGIKA      5 PÄEVAS      VEEL HUVITAVAT