Aga kui ei maitse?
Mulle köögiviljad ei maitse, kuidas neid maitsvamaks teha?
Üheks nipiks on lisada neid köögivilju, mis ei maitse, toitudesse, mis sulle muidu maitsevad: segada tükeldatud brokolit pasta ja juustuga või lisada suvikõrvitsaviile, hakitud spinatit, keedetud porgandit lasanjeplaatide vahele, lisada omletile kõikvõimalikke köögivilju, nagu näiteks tomateid, spinatit, seeni või brokolit.
Varieeri oma salateid, kasutades rohkesti erinevaid köögivilju, nagu kurk, porgand, oad, redised, tomat, brokoli, lillkapsas, lehtsalat jm. Maitsesta salateid õli- või mahlakastmega ning erinevate maitsetaimede ja -ainetega.
Üldjuhul maitsevad kuumtöötlemata köögiviljad paremini kui kuumtöödeldud. Samuti on nad krõmpsuvad, mis on paljude jaoks meeldivam kui pudrused keedetud viljad. Valmista värsked köögiviljad ette – koori ja tükelda nad paraja suurusega tükkideks või kangideks. Tee sinna juurde ise maitsev dipikaste maitsestamata jogurtist ja küüslaugust või murulaugust.
Vahelduseks võid proovida ka köögiviljade grillimist. Kui liha on valmis küpsetatud, pane restile või varda otsa eelnevalt õrnalt oliiviõliga ülepintseldatud paprikat, porgandit, sibulat, seeni, suvikõrvitsat, baklažaani või sparglit.
Mõnedel köögiviljadel tuleb kuumtöötlemisel esile kibedam maitse. Seda küll kõik inimesed ei tunne, kuid on neid, kelle jaoks võivad sellised köögiviljad tunduda vägagi kibedad. Sellisteks on peamiselt peakapsas, brokoli, lillkapsas, Brüsseli kapsas, aga ka lehtsalat. Seetõttu ei tasu neid väga kaua kuumtöödelda, sest seda enam nende kibe maitse esile tuleb. Samuti säilitavad nad sel viisil paremini oma värvi, välimuse ja tekstuuri. Kibeda maitse vähendamiseks tasub praadides kasutada pisut õli; lisada neile kastet, mis on veidi soolase või hapuka maitsega (soja, palsamiäädikas, sidrun) või magusa maitsega (mesi, moos).
Kui mitte midagi muud ei aita, siis veidi juustu või juustukastet köögiviljade peal teeb selle alati maitsvaks.
Kuidas alustada köögiviljade tarbimist, kui ma pole seda seni üldse teinud? Mis on esimesed sammud?
Alusta tasa ja targu. 5 portsjonit puu- ja köögivilju päeva jooksul võib alguses tunduda väga suure kogusena, kuid tegelikkuses ei ole 300 grammi köögivilju sugugi palju. Samas, kui sa pole seni köögivilju peaaegu üldse söönud, siis oleks hea seegi, kui alustuseks sööd 100 grammi köögivilju päevas ning suurendad kogust aegamööda ja järjepidevalt.
Kui oled harjunud ostma poest valmissuppe vms, siis võiksid sinna ise lisada erinevaid köögivilju – näiteks kanasupile porgandit või Minestronele Türgi ube. Eriti kerge on see juhul, kui lisad külmutatud köögivilju.
Köögivilju võib lisada pastatoitudesse ja pitsadele. Enamik inimesi armastab neid toite ning lisades pastakastmesse erinevaid väikesteks tükkideks hakitud köögivilju, nagu näiteks suvikõrvits, sibulad, baklažaan, brokoli, seller või porgand, saab märkamatult süüa ka köögivilju. Pitsa peale sobivad eriti hästi tomat, sibul, paprika, seened, suvikõrvits, basiilik ja spinat.
Kas köögiviljade vihkamine on kaasasündinud või tekib see elu jooksul? Miks mõned inimesed kardavad paaniliselt köögivilju, eriti näiteks brokolit?
Arvata võib, et kõige enam on see seotud negatiivsete lapsepõlvemälestustega, mis jäävad kummitama meid ka täiskasvanueas. Last võidi sundida sööma köögivilju, ei lubatud laua äärest lahkuda või ei antud magustoitu, enne kui taldrik köögiviljadest tühi. Samuti võib vastumeelsust köögiviljade suhtes tekitada see, kui neid serveeritakse liiga üleküpsetatult ja plödilt. Võib ka olla, et inimene on mingil ajahetkel olnud sunnitud pidama dieeti, mis lubas süüa vaid köögivilju, ning nii on tekkinud vastumeelsus nende söömise suhtes.
Kui inimesele serveeritakse köögivilju vaid talle vastuvõetamatul viisil, siis ta ei saagi neid kuidagi ahvatlevaks pidada. Kellele maitsevad vürtsikad toidud, see ei taha tavalist keedetud porgandit. Kellele meeldivad lihtsad maitsed, seda võivad hoopis rikkalikud kastmed eemale peletada.
Mõned inimesed aga ei armasta näiteks keedetud kaalikat seetõttu, et neil on hästi tundlik maitsemeel kibeda maitse suhtes ning keedetud kaalikas võib tunduda neile söömiseks liiga kibe. Ka brokoli, lillkapsas, lehtköögiviljad ja baklažaan võivad mõnele inimesele tunduda kibeda maitsega.
Kuidas ma saaksin oma väikest last, teismelist poega või meest panna ka rohkem puu- ja köögivilju sööma?
Laste puhul tuleb meeles pidada, et uuega harjumine võtab aega ning see protsess peaks olema mänguline ja põnev. Näiteks võid valmistada vahvate nägudega võileibu, mida on kaunistatud erinevate puu- ja köögiviljaviiludega. Alla 10-aastased lapsed tahaksid reeglina täpselt näha, mida nad söövad, ning seetõttu nad salateid väga ei armasta. Kui neile aga pakkuda kooritud ja näiteks pulkadeks tükeldatud porgandit, kurki ja paprikat, siis söövad nad neid meelsasti, nii söögiaegade vahel kui ka sünnipäevalauas. Oluline on ka tüki suurus ja viljade töötlemine – väga väikesed lapsed ei saa suurte tükkidega hakkama, ühed armastavad rohkem keedetud porgandit, teised värsket.
Lase lastel teha ise oma valikuid, kuid suuna neid kaudselt – paku valida erinevaid puu- ja köögivilju, mitte kartulikrõpse. Samuti arvesta nende sooviga, kui nad ei taha toidule kastet peale. Söömist annab ka huvitavaks teha, kui lubada lastel süüa sõrmedega, söögitikkude või -pulkadega. Valmista toite koos lastega, siis on neil ka suurem isu neid maitsta.
Teismeliste puhul on kõige tähtsam jälgida, et tervislikud vahepalad oleksid alati saadaval. Varu külmutuskappi ja köögikappidesse tagavara ning toimeta teismelise arvutilauale vaikselt puuviljavaagen või kausike porgandipulkadega. Kui teda keegi ei sunni, siis kaovad porgandid-õunad vaagnatelt märkamatult.
Jäärapäiselt kõiki puu- ja köögivilju vaid jäneste ning lehmade toiduks pidavatele meestele tuleks valmistada toite, kuhu aedviljad on peeneks hakituna sisse ära peidetud. Oluline on, et aedvilju ei oleks võimalik toidust eraldada, nii satub ka neid lihatüki söömisel tahes-tahtmata suhu. Ja meestega on samuti kui teismelistega – kui keegi on porgandi või õunad taldrikule valmis viilutanud, siis telekat vaadates liiguvad need märkamatult ka kõhtu.
Kui pole aega süüa teha, siis hoia alati käepärast mõned puuviljad või koori suure nälja peletamiseks enne sööki kiiresti paar porgandit, et vältida kõhutäitmist söögiisu vähendavate näksidega.
Paljud, eriti just mehed ütlevad, et nemad seda „rohtu“ või „silo“ ei söö. Miks nad peaksid siiski rohelisi salateid jm sellist sööma?
Rohelised viljad sisaldavad erinevaid vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid. Magneesiumi on vaja lihaste, eriti südamelihase tööks. Eriti suureneb magneesiumivajadus inimestel, kes tarvitavad alkoholi, kuna alkohol vähendab magneesiumi omastamist. Kaltsium on vajalik luudele. Peamisteks kaltsiumiallikateks on piimatooted, lisaks saadakse seda näiteks kalast. Kuna üha enam suureneb täiskasvanute puhul tendents loobuda piimatarbimisest, siis on sellisel juhul rohelised köögiviljad üheks peamiseks võimalikuks kaltsiumiallikaks. Väga oluline on foolhape. Seda küll ennekõike sünnitamiseas naistele, et sünniksid terved lapsed, kuid ka meestele närvisüsteemi ning aju normaalseks funktsioneerimiseks, punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks ning vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks.
Luteiini ja zeaksantiini positiivset mõju seostatakse vanadusest tingitud nägemise halvenemise pidurdamise ja kae tekkimise ärahoidmisega. Glükosinolaadid võivad parandada ebasoovitavate ainete mürgitustamist ja toetada raku antioksüdantset kaitset.
Mul ei ole ideid, milliseid toite puu- ja köögiviljadest valmistada. Kaua sa ikka jaksad toorest porgandit närida!
- Supid – valmista rohkem suppe. Ühes 500-grammises korralikus supis on vähemalt portsjoni jagu köögivilju, püreesuppides veelgi enam.
- Köögiviljahautised, vormiroad, vokitud toidud – nende valmistamisel saab kasutada köögivilju suuremates kogustes. Sobilikud on peaaegu kõik köögiviljad – porgand, peet, kaalikas, erinevad kapsad, sibulad, suvikõrvits, baklažaan, paprika, tomat jne.
- Köögiviljade lisamine pastatoitudesse, kastmetesse, putrudesse, hakklihatoitudesse – nii annab ära petta ka kõige suurema köögiviljavihkaja. Lisades kotletitainasse riivitud porgandit, ei pruugi keegi seda isegi mitte märgata.
- Köögiviljapudrud ja -kotletid – peale kartulipudru on võimalik valmistada putru ka näiteks porgandist. Kotletid ei pea alati olema valmistatud lihast, väga maitsvaid kotlette saab ka näiteks peedist.
- Kasuta toitude maitsestamiseks maitsetaimi (till, petersell, iisop, salvei, meliss, rosmariin) – nii saad toidule parema maitse ning lisad vähem soola.
- Täidisega ja lahtised pirukad, koogid, köögiviljapitsad – kui kuidagi ei saa ilma piruka või pitsata, siis lisa sinna rohkelt köögivilju!
- Magustoidud ja nende lisandid – puuviljadest saab maitsvaid magustoite (nt mannavaht) ning näiteks jäätisele võiks alati lisada suure hunniku värskeid või külmutatud marju.
- Värsked marjakastmed – sobivad magustoitude, kuid miks mitte ka lihatoitude kõrvale.
- Puuviljatarretised ja -kissellid – kui juba süüa tarretist või kisselli, siis sellist, mis sisaldab ohtralt puuvilju.
- Puuviljakokteilid, piima-mahlasegud – puuviljadest on võimalik valmistada ka erinevaid jooke, mis külmalt serveerituna pakuvad eriti kuumal suvepäeval mõnusat kosutust.
- Värskeid puuvilju ja/või marju võib lisada müslile ja hommikuhelvestele.
