VILJAD – SARNASED VÕI ERINEVAD?
Mis vahe on juurviljadel, köögiviljadel ja aedviljadel?
Aedviljad hõlmavad nii köögivilju kui ka puuvilju ja marju. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi juurviljadeks (näiteks peet, porgand), viliköögiviljadeks (näiteks tomat, paprika), kaunviljadeks (näiteks herned, oad), lehtköögiviljadeks (näiteks peakapsas, lehtsalat, maitsetaimed), õisikköögiviljadeks (näiteks lillkapsas) jne. Toitumissoovitustes käsitletakse köögiviljade all ka seeni; puuviljade ja marjade rühma kuuluvad kõrvuti aias kasvavatega ka kõik metsamarjad, samuti arbuus, melon ja banaan.
Kas ma võingi süüa ainult puu- ja köögivilju ning mitte midagi muud?
Kindlasti mitte. Puu- ja köögiviljad on küll väga kasulikud, kuid ainult neid süües ei ole võimalik saada piisavalt kõiki eluks vajalikke toitaineid. Väga oskuslikult menüüd planeerides on taimse toiduga (sh teraviljatooted) võimalik saada küll peaaegu kõik valkude koostises olevad aminohapped, kuid organism raiskab asjatult energiat nende toidust kättesaamiseks. Puudu jääb kindlasti asendamatutest rasvhapetest, mille parimaks allikaks on kalad. Kaladest saame ka suurema osa vajalikust D-vitamiinist. Samuti ei sisalda taimne toit üldse vitamiini B12. Raske on saada ka vajalikku rauakogust, sest taimsetest toiduainetest omastatakse rauda halvasti. Samuti võib problemaatiliseks osutuda piisava koguse kaltsiumi saamine.
Kui olete täiskasvanud terve inimene (ei oota last) ning toitute kuni nädala ainult puu- ja köögiviljadest, kusjuures enne ja pärast seda toitute korralikult, siis ei tohiks organismile sellisest väikesest puu- ja köögiviljadieedist suurt kahju tekkida.
Kas kõik puu- ja köögiviljad ning neist valmistatud tooted on kasulikud?
Kõik värsked puu- ja köögiviljad on head. Töötlemise käigus nende vitamiinisisaldus väheneb. See-eest säilivad vitamiinid õige külmutamis- ja hoiurežiimiga päris hästi. Konserveerimisel lisatakse reeglina palju suhkrut (kompotid) või soola (soolakurk), seega tasub konserveeritud vilju süüa tagasihoidlikult. Samuti ei tohiks liialdada ketšupiga, milles võib tomatite osakaal olla väga madal, see-eest aga on sinna lisatud palju soola ning erinevaid lisaaineid.
Kõige parem on süüa umbes pool puu- ja köögiviljadest kuumtöötlemata kujul, näiteks värske salatina või ootena, ning pool kuumtöödeldud kujul ehk kas aurutatult, keedetult, hautatult või mõne roa koostises.
Miks muutuvad puuviljad küpsedes magusamaks?
Puuviljad sisaldavad mitmeid orgaanilisi happeid, nagu näiteks sidrun-, õun-, oblik- ja äädikhape. Kui vili valmib, siis tema koostis muutub ja maitse läheb magusamaks – tavaliselt suureneb suhkru- ning väheneb tanniinisisaldus. Samas, enamik puuvilju koristatakse enne nende lõplikku valmimist ja kuigi neid ladustatakse ettenähtud tingimustel, siis pikaajalisel säilitamisel nende suhkrusisaldus väheneb ja viljad võivad kuivada.
Millest tekib puuviljade (nt õunte) pinnale vahakiht?
Mõne puuvilja peal on looduslik vahast kaitsekirme, kuid paljusid vahatatakse ka tahtlikult, et vähendada niiskusekadusid. See on oluline viljade transportimiseks. Kuigi see vahakate on söödav, tuleb vahatatud puuviljad enne söömist sooja voolava vee all pesta, sest vahatamisel on lubatud lisandina kasutada ka säilitusaineid.
Kuidas on lood viljade pestitsiitide jääkide jms sisaldusega? Kas vilju peaks koorima?
Suurem osa vilju puutuvad kasvamise ajal ja pärast koristust kokku keemiliste ühenditega, milleks võivad olla erinevad väetised, umbrohu- ja putukatõrjevahendid, sageli kasutatakse kemikaale säilivusaja pikendamiseks jms. Pidevalt töötatakse välja ohutumaid taimekaitsevahendeid, mis lagunevad juba enne viljade koristamist. Paljude põllumajanduses kasutatavate keemiliste ainete mõju, eriti pikaajaline mõju, ei ole inimese tervisele kahjuks teada. Seepärast muutuvad taimekaitsevahenditele kehtivad nõuded järjest karmimaks. Kuigi kasutusluba on ainult neil taimekaisevahenditel, mis ei ohusta inimese tervist ja millel Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmetel ei ole kantserogeenset toimet, siis võiks võimalusel siiski eelistada kohalikke vilju.
Kasvatamisel või säilitamisel kasutatud kemikaalid võivad mõningal määral tungida puu- ja köögivilja sisemusse, kuid enamik jääb siiski pinnakihti. Nende kogust saab seega vähendada, kui köögivilja külma voolava vee all hoolikalt pesta või koorida. Viimasel juhul lähevad kaduma ka koore all olevad vitamiinid, mineraalained ning koores sisalduvad kiudained. Kemikaalide kogust on võimalik vähendada ka vilju väheses vees keetes ning keeduvee ära visates, kuid ka see toob endaga kaasa toitainete kao. Seepärast on üheks lahenduseks süüa mahepõllundustooteid, veelgi parem – isekasvatatud puu- ja köögivilju.
