Kui palju võib toodetes kasutada toiduvärve?
B12-vitamiin
B12-vitamiin on unikaalne, sest see on ainus vitamiin, mis sisaldab mineraalainet, so. koobaltit.
B12-vitamiini on vaja:
- närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
- aneemia ennetamiseks, sest see mõjutab erütrotsüütide moodustumist vereloomes,
- valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks,
- toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis,
- raua funktsioonide parandamiseks organismis,
- DNA ning RNA tootmiseks,
- lastel kasvamiseks,
- kaltsiumi imendumiseks.
B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel. B12-vitamiini toodetakse mingil määral ka organismi mikrofloora poolt, kuid selle imendumine on aeglane. Samuti on teada vetikatest tehtud spirulina, mis sisaldab B12-vitamiini erinevaid vorme, mis kahjuks ei ole organismis aktiivsed. Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B12-vitamiini toidulisandina. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus.
Parimateks B12-vitamiini allikateks on maks, mereannid, liha, verivorst, piimatooted ja munakollane.
B12–vitamiini päevane soovitatav kogus on 2 µg, sellise koguse saame näiteks:
* 2 g hautatud maksast,
* 15 g suitsuräimest,
* 30 g keedetud munakollastest,
* 85 g keedetud munadest,
* 120 g juustust,
* 330 g kohupiimast,
* 510 g piimast.
