Kuidas saada toitumisspetsialistiks ?
Ateroskleroos
Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille puhul suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus, need ahenevad, muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus. Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm.
Peamised ateroskleroosi riskifaktorid on:
- kõrgenenud vererõhk,
- vere suurenenud lipiididesisaldus ehk hüperlipideemia (tõusnud madala tihedusega lipoproteiini LDL ja langenud kõrge tihedusega lipoproteiini HDL tase),
- vere suurenenud kolesteroolisisaldus ehk hüperkolesteroleemia,
- suitsetamine,
- diabeet,
- rasvumine,
- meessugu,
- perekondlik eelsoodumus,
- eeldatavad riskifaktorid on ka vähene kehaline aktiivsus ja kõrge iga. Naistel kasvab haigestumise sagedus menopausijärgses eas.
Vere kolesteroolitase
Veres leidub mitut liiki kolesterooli, mille sisalduse järgi saab hinnata tervislikku seisundit: HDL-kolesterool ehk kõrge tihedusega kolesterooli nimetatakse ka “heaks” kolesterooliks ja LDL-kolesterool ehk madala tihedusega kolesterool, mida peetakse “halvaks”. Risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja ateroskleroosi kasvab siis, kui HDL-kolesterooli hulk veres on liiga madal ja üld- ja LDL-kolesterooli tase liiga kõrge.
| Vere kolesteroolisisalduse normid | |
|---|---|
| Ideaalnivoo | alla 5,0 mmol/l |
| Piiripealne nivoo | 5,0...6,5 mmol/l |
| Kõrgenenud nivoo | 6,5...7,8 mmol/l |
| Väga kõrge nivoo | üle 7,8 mmol/l |
Loe lisaks kolesterooli kohta siit ja siit.
Tüüpiliselt on ateroskleroos algul sümptomiteta, kuni tekib kriitiline stenoos ehk arteri ahenemine, tromboos, aneurüsm või emboolia. Haigusilmingud sõltuvad sellest, milline piirkond jääb piisava verevarustuseta.
Sagedasemad märguanded on:
- ajus – isheemia, insult,
- südames – stenokardia, südamelihase infarkt,
- jalgades – vahelduv lonkamine.
Kui suure arteri sulgus tekib järsku, võivad tagajärjed olla eluohtlikud.
